Akulawulwe ukungahlaliseki komkambo wemali ongekho emthethweni – Omunye wabakhokheli kuPolad

New Ziana > Provincial Newspapers > Akulawulwe ukungahlaliseki komkambo wemali ongekho emthethweni – Omunye wabakhokheli kuPolad

Uhulumende kufanele alawule ukungahlaliseki komkambo wemali ongekho emthethweni osekubangela
ukukhuphuka kwesilinganiso sokuthengiselana imali ngokungekho emthethweni. Idola linye
lakweleMelika selithengiswa ngamadola akuleli ayinkulungwane okuyisimo esizabeka intuthuko
yomnotho engcupheni.
Omunye wabakhokheli kuPolad njalo engumgcinisihlalo wekomiti ekhangele ngezomnotho uTrust
Chikohora uthe uhulumende kumele athathe amanyathelo okulawula loluhlupho.
UChikohora uthe kulezizatho ezimbalwa ezingaphazamisa intuthuko yomnotho ngo2023 ezihlanganisela
ukusilela kwamagetsi, ukungani kuhle kwezulu, impi yeUkraine kanye lokuqhamuka njalo kobhubhane
lweCOVID-19.
Uthe, “Ngingathi lokhu lokungahlaliseki komkambo wokuthengiselana imali okungekho emthethweni
yikho okuphazamisa intuthuko yezomnotho. Ukungahlaliseki komkambo wokuthengiselana imali
okungekho emthethweni sokuqala ukuvela osekukhweze isilinganiso sokuthengiselana imali saya
kumadola ayinkulungwane nxa kuqathaniswa lesisemthethweni esilokhu singamadola angamakhulu
ayisikhombisa.
Uthe, “Asifuni ukuthi kutshiyane kakhulu njalo. Ngokunjalo, kumele kuthathwe amanyathelo okulawula
isimo.”
UChikohora uthe kulendingeko yokulawula isilinganiso sokuthengiselana imali okuzanceda ukuthi kube
lokuhlaliseka kwentengo njalo kwenze ilizwe liqhubeke lithuthuka kwezomnotho.
Omunye wabakhokheli kuPolad uthe ukucitsha kokuphela kwamagetsi ngenxa yamandla kagetsi
amalutshwana avela eKariba leHwange kuphazamisa ukusebenza kwamafekithali, uzulu lamabhizimusi.
Uthe, “Amagetsi asetshenziswa kukho konke. Nxa kungalungisiswanga loludaba ukuze amagetsi
atholakale ngokweneleyo, kungenzakala ukuthi intuthuko yezomnotho ye3.8% ekhangelelweyo
ingafinyelelwa.
Uqhubeke esithi intuthuko kwezokulima ingafinyelelwa nxa ilizwe lingathola izulu eleneleyo kusiya
kwelidlula eleneleyo.
Uthe, “…ukulima kuyinsika yomnotho njalo sikhangelele izulu eleneleyo kusiya kwelinengi. Lokhu nxa
kungenzakala, isigaba sokulima lesi sizaphumelela okuzakwenza ukuthi kube lentuthuko kwezokulima.”
Ukhuthaze uhulumende ukuthi adinge ezinye izindlela zokuthola ukudla ukuze kwenqatshelwe okunye
ukuphazamiseka okudalwa yimpi phakathi kweUkraine leRussia.

NDEBELE

Uthe iCOVID-19 ilokhu iyingozi njalo ilizwe akumelanga liyekethise kodwa kumele lilandele izindlela
zokwenqabela ezibekwe nguhulumende.
“Kudingakala ukuthi sizisebenzise ukuze sihlale siqaphele njalo senelise ukwenqabela ukumemetheka
kakutsha kweCOVID-19.”
UChikohora ukhuthaze ukuthi kube lokuthula ngesikhathi sokhetho olumanyeneyo luka2023.
“Kuqakathekile njalo ukuthi silondoloze ukuthula ngesikhathi sokhetho oluzayo ukuze singaphazamisi
umnotho ngenxa yokhetho.
Omunye wabakhokheli kuPolad uthe, “Ukhetho yinto ebuyayo iphinde idlule kodwa umnotho usiza thina
sonke ngakho kufanele sikhankase, sikhethe abakhokheli bethu ngokuthula njalo sakhe umnotho ukuze
wonke umuntu asizakale.”

Indaba le ihumutshelwe elimini lwesiNdebele yiMidlands State University National Language Institute.

Most Popular